Müofunktsionaalne
teenus
Müofunktsionaalset teraapiat pakuvad Kõneteraapiakeskuses selleks spetsiaalse väljaõppe saanud logopeedia ja füsioteraapia valdkonna spetsialistid.
Müofunktsionaalse teraapia teenus
Müofunktsionaalse teraapia spetsialist on spetsiaalse väljaõppega logopeed, kes tegeleb näo- ja suupiirkonna lihaste töö, hingamis- ja neelamismustrite ning nende seosega kõne- ja hääldusoskusega. Kõneteraapiakeskuses on müofunktsionaalne teraapia suunatud nii lastele kui täiskasvanutele, kellel esinevad orofatsiaalse piirkonna lihastalitluse häired, mis mõjutavad kõnet, neelamist, hingamist või hambumust.
Müofunktsionaalsete häirete korral võivad kujuneda ebaefektiivsed suuharjumused, nagu suuhingamine, vale keele puhkeasend või atüüpiline neelamismuster. Need võivad omakorda mõjutada häälduse kujunemist, kõne selgust ning suulihaste koostööd rääkimisel. Logopeed hindab nende funktsioonide mõju kõnele ja suhtlemisele ning aitab kujundada korrektseid mustreid. Vajadusel tehakse koostööd teiste spetsialistidega (nt ortodont, füsioterapeut), kuid teraapia keskmes on kõnefunktsiooni toetamine.
Enne esmakordset vastuvõttu saadetakse kliendile täitmiseks ankeet, mille abil kaardistatakse harjumused, hingamis- ja neelamismustrid ning võimalikud kaebused. Palume täidetud ankeedi saata tagasi enne vastuvõttu, et spetsialist saaks kohtumiseks paremini ette valmistuda.
Müofunktsionaalse teraapia peamised tegevused
- näo- ja suupiirkonna lihaste töö ning lihastoonuse hindamine kõnefunktsiooni kontekstis;
- hingamismustri (sh nina- ja suuhingamise) analüüs ja korrigeerimine kõne ja hääle toetamiseks;
keele puhkeasendi ja liikuvuse hindamine ning arendamine; - neelamismustri hindamine ja korrektse neelamise kujundamine;
- valede suuharjumuste (nt pöidla imemine) vähendamine ja kõrvaldamine;
- hääldust ja artikulatsiooni toetavate lihasfunktsioonide arendamine;
logopeedilise hääldusteraapia toetamine müofunktsionaalsete harjutustega; - taastumise toetamine pärast meditsiinilisi sekkumisi (nt adenoidide/mandlite eemaldamine, keelekida korrigeerimine);
kliendi ja lähedaste juhendamine igapäevaste harjutuste ja harjumuste kujundamisel; - koostöö teiste spetsialistidega (nt ortodont, füsioterapeut);
- teraapiaprotsessi dokumenteerimine (sh hindamiste kokkuvõtted ja dünaamika analüüs).
Esmakordsel vastuvõtul käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid
- vastuvõtule pöördumise põhjused ja peamised kaebused;
- kõne ja häälduse eripärad;
- hingamine (nina- vs suuhingamine) ja selle mõju kõnele;
- keele asend ja liikuvus;
- neelamismuster ja söömis-/joomisharjumused;
- suuharjumused (nt pöidla imemine, suu lahti hoidmine);
- hambumuse ja suupiirkonna eripärad;
- varasemad uuringud, protseduurid või teraapiad;
- kliendi või lapsevanema ootused teraapiale.
Müofunktsionaalne teraapia on süsteemne ja järjepidev protsess, mille eesmärk on kujundada õiged lihasfunktsioonid ja harjumused, mis toetavad selget hääldust, tõhusat neelamist ja funktsionaalset hingamist. Teraapia aitab parandada nii kõne kvaliteeti kui ka üldist suulihaste koostööd igapäevases suhtlemises.
Logopeediline teenus
lastele
Iga laps on unikaalne. Esimene samm teie lapse logopeedilisel teekonnal algab hindamisega, et teha kindlaks tema tugevad küljed ja valdkonnad, milles ta vajab abi.
Laste logopeediline teenus
Logopeed on kõne-, keele- ja kommunikatsioonioskuste spetsialist, kes toetab lapse kõne arengut, eneseväljendust ja suhtlemisoskusi. Kõneteraapiakeskuses on logopeediline töö suunatud eelkõige laste ja noorukite toetamisele olukordades, kus kõne, keele, häälduse, mõistmise või suhtlemise areng ei kulge eakohaselt.
Logopeed hindab lapse kõne- ja keeleoskusi ning aitab koostöös lapse, tema pere ja teiste spetsialistidega sõnastada eesmärgid, mis toetavad lapse suhtlemisvõime, õpioskuste ja igapäevase toimetuleku arengut. Vajadusel juhendab logopeed ka vanemaid, et toetada lapse arengut igapäevases suhtluses ja koduses keskkonnas.
Enne esmakordset vastuvõttu saadetakse lapsevanemale täitmiseks ankeet, mille abil kaardistatakse lapse kõne ja keele areng. Palume täidetud ankeedi saata tagasi enne vastuvõttu, et logopeed saaks kohtumiseks paremini ette valmistuda.
Logopeedi vastuvõtu peamised tegevused:
- lapse kõne- ja keeleoskuste hindamine;
- häälduse ja häälikute korrigeerimine (sh nasaalsus, düsartira);
- sõnavara, lauseloome ja eneseväljenduse arendamine;
- kõne mõistmise ja kuulamisoskuse toetamine;
- suhtlemisoskuste ja pragmaatika arendamine;
- vajadusel varajase kommunikatsiooni (sh AAC vahendid, suhtlusraamat) toetamine;
- vanemate nõustamine lapse kõne arengu toetamiseks igapäevaelus;
- koostöö teiste spetsialistidega (nt füsioterapeut, tegevusterapeut, vaimse tervise spetsialist);
- teraapiaprotsessi dokumenteerimine (sh hindamiste kokkuvõtted ja edusammude analüüs).
Esmakordsel vastuvõtul käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid:
- vastuvõtule pöördumise põhjused ja peamised kaebused;
- lapse kõne ja keele areng (nt esimesed sõnad, lausete kujunemine);
- hääldus ja arusaadavus igapäevases suhtluses;
- kõne mõistmine ja juhiste järgimine;
- lapse suhtlemiskäitumine ja mänguoskused;
- varasemad uuringud, testid või teraapiad;
- pere tähelepanekud ja ootused teraapiale.
Logopeedilises teraapias pööratakse erilist tähelepanu lapse individuaalsusele (sh tugevustele). Teraapia on lapsekeskne, süsteemne ja järjepidev, toetades kõne ja keele arengut ning lapse enesekindlust suhtlemisel.
Kõnehilistumine
Kas teie laps ei täida oma kõne ja keele verstaposte? See võib olla märk isemööduvast viivitusest või tõsisemast keelehäirest. Kõneteraapia võib aidata teie lapsel neid verstaposte kiiremini täita ja tõhusamalt suhelda ning seeläbi frustratsiooni vähendada.
Kõnevoolavus
Suurel osal lastel võib kõne omandamise perioodil tekkida kõnelisi takistusi. Kui aga seda juhtub sageli ja see periood muutub pikaks, võib see olla märk sellest, et teie lapsel on kõnevoolavuse häire (nt kogelemine). Kõneteraapia võib aidata teie lapsel sujuvamalt ja enesekindlamalt suhelda.
Autismispektrihäire
Kui teie lapsel on autismispektrihäire, võib ta hakata hiljem rääkima või näidata erinevusi mängu-, keele- ja sotsiaalse suhtlemisoskuse osas. Logopeed võib aidata teie lapsel ennast paremini väljendada ning ka teistest paremini aru saada.
Keelehäire
Keelehäire on katustermin, mis sisaldab mitmesuguseid puudujääke, mis mõjutavad üldist kõne selgust. Nende hulka kuuluvad lapseea kõneapraksia, artikulatsioonihäire, fonoloogilised häired ja palju muud. Logopeediline sekkumine võib siin olla suureks abiks ning vähendada või ära hoida hilisemaid koolis ettetulevaid õpiraskusi.
Müofunktsionaalne häire
Müofunktsionaalsed häired võivad avalduda suuhingamise, keele vale puhkeasendi, hääldushäirete ja/või orofatsiaalse lihastoonuse häiretena. Müofunktsionaalset teraapiat pakuvad Kõneteraapiakeskuses selleks spetsiaalse väljaõppe saanud logopeedia ja füsioteraapia valdkonna spetsialistid.
Imemis- ja neelamishäire
Kas tundub, et teie lapsel on söömisega raskusi? Kas nad ei suuda oma toitu alla neelata? Või tunduvad nad väga valivad, mis tüüpi toite nad on nõus sööma? Kui jah, võib see olla märk toitumis- või neelamishäiretest. Me spetsialistid saavad siin teid aidata.
Kirjaliku kõne raskused
Peame sageli enesestmõistetavaks oma lugemis- ja kirjutamisoskust, kuid need on keerulised oskused, mida paljudel lastel on raske arendada. Kirjaoskus on tugevalt seotud ka suulise keeleoskusega. Kui teie lapsel on raskusi kirjaliku kõne eeloskuste või kirjutamise ja lugemise oskusega, on logopeediline teraapia samuti toeks.
Häälehäire
Laste häälehäired viitavad mistahes seisundile, mis mõjutab lapse hääle kvaliteeti, helikõrgust, valjust või resonantsi. Need häired võivad esineda igas vanuses lastel. Abi võib samuti olla kõneteraapiast.
Logopeediline teenus
täiskasvanutele
Kõneteraapiakeskus pakub laia valikut teenuseid ka kommunikatsiooni- ja neelamishäiretega täiskasvanutele
Täiskasvanute logopeediline teenus
Logopeed on kõne-, keele-, hääle- ja neelamisfunktsioonide spetsialist, kes toetab täiskasvanuid suhtlemisoskuste, eneseväljenduse ning igapäevase toimetuleku parandamisel. Kõneteraapiakeskuses on logopeediline töö suunatud eelkõige klientidele, kelle kõne-, keele- või neelamisraskused on tekkinud terviseseisundi muutuse, trauma või pikaajaliste harjumuste tagajärjel.
Logopeed hindab kliendi suhtlemis- ja neelamisoskusi ning aitab koostöös kliendi, tema lähedaste ja teiste spetsialistidega sõnastada eesmärgid, mis toetavad suhtlemisvõime taastumist ja elukvaliteedi paranemist. Vajadusel nõustab logopeed ka lähedasi, et toetada suhtlemist ja toimetulekut igapäevaelus.
Enne esmakordset vastuvõttu saadetakse kliendile täitmiseks ankeet, mille abil kaardistatakse kõne-, keele- ja neelamisfunktsioonide hetketase. Palume täidetud ankeedi saata tagasi enne vastuvõttu, et logopeed saaks kohtumiseks paremini ette valmistuda.
Logopeedi vastuvõtu peamised tegevused:
- kõne- ja keeleoskuste hindamine (sh mõistmine ja eneseväljendus);
- afaasia ja teiste neuroloogiliste kõnehäirete teraapia;
- häälduse ja artikulatsiooni parandamine;
- kõnevoolavuse häirete (nt kogelus) toetamine;
- häälehäirete hindamine ja hääle kasutamise juhendamine;
- neelamisfunktsiooni hindamine ja ohutu neelamise toetamine;
- lugemis- ja kirjutamisoskuse toetamine;
- kliendi ja lähedaste nõustamine igapäevase suhtlemise parandamiseks;
- koostöö teiste spetsialistidega (nt füsioterapeut, tegevusterapeut, arst);
- teraapiaprotsessi dokumenteerimine (sh hindamiste kokkuvõtted ja edusammude analüüs).
Esmakordsel vastuvõtul käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid:
- vastuvõtule pöördumise põhjused ja peamised kaebused;
- varasemad haigused või seisundid (nt insult, ajutrauma, neuroloogilised haigused);
- kõne, keele, hääle või neelamisega seotud muutused;
- kliendi igapäevane toimetulek ja suhtlemissituatsioonid;
- varasem teraapia ja taastusravi kogemus;
- kliendi ootused ja eesmärgid teraapiale.
Logopeedilises teraapias pööratakse erilist tähelepanu individuaalsele lähenemisele ning funktsionaalsele suhtlemisele igapäevaelus. Teraapia on eesmärgipõhine ja järjepidev, toetades nii suhtlemisoskuste taastumist kui ka kliendi enesekindlust ja iseseisvust.
Afaasia
Kõige sagedamini põhjustab afaasiat insult, aga võimalik on ka afaasia ajutraumade, kasvajate, kirurgiliste sekkumiste, mürgituste ja muude aju vererevarustust pärssivate põhjuste tagajärjel. Logopeedid saavad aidata nii kõneoskuse mõistmise kui kasutamise taastamisel ning lähedaste nõustamisel.
Hääldusraskused
Kas teile tundub, et inimesed mõistavad teid sageli valesti? Kas teil palutakse sageli ennast korrata? Kas te hääldade mõnda häälikut valesti? Kunagi ei ole hilja! Kõneteraapiakeskuse logopeedid aitavad teil parandada kõne selgust ja artikulatsiooni, et parandada suhtlust.
Neelamisraskused
Kas teil on neelamisraskusi? Kui jah, siis Kõneteraapiakeskus aitab teil lahendada neelamisraskusi ning suurendada ohutust söömise ja joomise ajal.
Häälehäire
Täiskasvanute häälehäired viitavad mistahes seisundile, mis mõjutab inimese hääle kvaliteeti, helikõrgust, valjust või resonantsi. Need häired võivad esineda igas vanuses. Logopeed saab anda nõu ka hääle õigest kasutamisest, et ennetada häälehäirete tekkimist.
Kirjaliku kõne raskused
Peame sageli enesestmõistetavaks oma lugemis- ja kirjutamisoskust, kuid need on keerulised oskused. Logopeedid võivad toetada lugemise ja kirjutamise oskust ka täiskasvanueas.
Kogelus jt kõnevoolavuse häired
Kui sul on raske sujuvalt rääkida ning see segab igapäevast elu, soovitame logopeedilist sekkumist. Logopeedi abiga saab omandada erinevaid strateegiaid keerulisemate suhlussituatsioonidega toimetulekuks.
Müofunktsionaalne
teenus
Müofunktsionaalset teraapiat pakuvad Kõneteraapiakeskuses selleks spetsiaalse väljaõppe saanud logopeedia ja füsioteraapia valdkonna spetsialistid.
Müofunktsionaalse teraapia teenus
Müofunktsionaalse teraapia spetsialist on spetsiaalse väljaõppega logopeed, kes tegeleb näo- ja suupiirkonna lihaste töö, hingamis- ja neelamismustrite ning nende seosega kõne- ja hääldusoskusega. Kõneteraapiakeskuses on müofunktsionaalne teraapia suunatud nii lastele kui täiskasvanutele, kellel esinevad orofatsiaalse piirkonna lihastalitluse häired, mis mõjutavad kõnet, neelamist, hingamist või hambumust.
Müofunktsionaalsete häirete korral võivad kujuneda ebaefektiivsed suuharjumused, nagu suuhingamine, vale keele puhkeasend või atüüpiline neelamismuster. Need võivad omakorda mõjutada häälduse kujunemist, kõne selgust ning suulihaste koostööd rääkimisel. Logopeed hindab nende funktsioonide mõju kõnele ja suhtlemisele ning aitab kujundada korrektseid mustreid. Vajadusel tehakse koostööd teiste spetsialistidega (nt ortodont, füsioterapeut), kuid teraapia keskmes on kõnefunktsiooni toetamine.
Enne esmakordset vastuvõttu saadetakse kliendile täitmiseks ankeet, mille abil kaardistatakse harjumused, hingamis- ja neelamismustrid ning võimalikud kaebused. Palume täidetud ankeedi saata tagasi enne vastuvõttu, et spetsialist saaks kohtumiseks paremini ette valmistuda.
Müofunktsionaalse teraapia peamised tegevused
- näo- ja suupiirkonna lihaste töö ning lihastoonuse hindamine kõnefunktsiooni kontekstis;
- hingamismustri (sh nina- ja suuhingamise) analüüs ja korrigeerimine kõne ja hääle toetamiseks;
keele puhkeasendi ja liikuvuse hindamine ning arendamine; - neelamismustri hindamine ja korrektse neelamise kujundamine;
- valede suuharjumuste (nt pöidla imemine) vähendamine ja kõrvaldamine;
- hääldust ja artikulatsiooni toetavate lihasfunktsioonide arendamine;
logopeedilise hääldusteraapia toetamine müofunktsionaalsete harjutustega; - taastumise toetamine pärast meditsiinilisi sekkumisi (nt adenoidide/mandlite eemaldamine, keelekida korrigeerimine);
kliendi ja lähedaste juhendamine igapäevaste harjutuste ja harjumuste kujundamisel; - koostöö teiste spetsialistidega (nt ortodont, füsioterapeut);
- teraapiaprotsessi dokumenteerimine (sh hindamiste kokkuvõtted ja dünaamika analüüs).
Esmakordsel vastuvõtul käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid
- vastuvõtule pöördumise põhjused ja peamised kaebused;
- kõne ja häälduse eripärad;
- hingamine (nina- vs suuhingamine) ja selle mõju kõnele;
- keele asend ja liikuvus;
- neelamismuster ja söömis-/joomisharjumused;
- suuharjumused (nt pöidla imemine, suu lahti hoidmine);
- hambumuse ja suupiirkonna eripärad;
- varasemad uuringud, protseduurid või teraapiad;
- kliendi või lapsevanema ootused teraapiale.
Müofunktsionaalne teraapia on süsteemne ja järjepidev protsess, mille eesmärk on kujundada õiged lihasfunktsioonid ja harjumused, mis toetavad selget hääldust, tõhusat neelamist ja funktsionaalset hingamist. Teraapia aitab parandada nii kõne kvaliteeti kui ka üldist suulihaste koostööd igapäevases suhtlemises.
Tegevusteraapia
lastele
Kõneteraapiakeskuses väärtustame perekeskset ja multidistsiplinaarset lähenemist lapse arengu toetamisel. Pakume laste tegevusteraapia teenust logopeedilise teenuste täiendusena või eraldiseisva teenusena.
Tegevusteraapia teenus lastele
Tegevusterapeut on lapse igapäevase toimetuleku, motoorsete ja sensoorsete oskuste spetsialist, kes toetab lapse arengut ja osalemist igapäevastes tegevustes. Kõneteraapiakeskuses on tegevusteraapia suunatud eelkõige laste ja noorukite toetamisele olukordades, kus sensoorne töötlemine, eneseregulatsioon, motoorsed oskused või igapäevased tegevused vajavad täiendavat tuge, et lapse areng ja suhtlemisoskused saaksid eakohaselt areneda.
Tegevusterapeut hindab lapse oskusi ja vajadusi ning aitab koostöös lapse, tema pere ja teiste spetsialistidega sõnastada eesmärgid, mis toetavad lapse igapäevast toimetulekut, suhtlemist ja enesekindlust. Vajadusel juhendab tegevusterapeut ka vanemaid, et toetada lapse arengut koduses ja koolikeskkonnas.
Enne esmakordset vastuvõttu saadetakse lapsevanemale täitmiseks ankeet, mille abil kaardistatakse lapse igapäevased oskused ja areng. Palume täidetud ankeedi saata tagasi enne vastuvõttu, et terapeut saaks kohtumiseks paremini ette valmistuda.
Tegevusteraapia vastuvõtu peamised tegevused:
- lapse sensoorse töötlemise ja sensoorse reageerimise hindamine;
- eneseregulatsiooni ja emotsioonide juhtimise toetamine;
- jäme- ja peenmotoorika oskuste arendamine;
- igapäevaste tegevuste (söömine, riietumine, hügieen, koolitegevused) toetamine;
- mänguliste ja motiveerivate tegevuste kaudu oskuste harjutamine;
- vanemate nõustamine lapse toimetuleku ja arengu toetamiseks igapäevases elus;
- koostöö teiste spetsialistidega (nt logopeed, füsioterapeut, vaimse tervise spetsialist);
- teraapiaprotsessi dokumenteerimine (sh hindamiste kokkuvõtted ja dünaamika analüüs).
Esmakordsel vastuvõtul käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid:
- vastuvõtule pöördumise põhjused ja lapse peamised arengulised mured;
- lapse sensoorne reageerimine, emotsionaalne eneseregulatsioon ja käitumine;
- motoorsed oskused (suured ja väiksed liigutused);
- igapäevased tegevused ja toimetuleku raskused;
- varasemad uuringud, testid või teraapiad;
- pere tähelepanekud ja ootused teraapiale.
Tegevusteraapias pööratakse erilist tähelepanu lapse individuaalsele arengule ja oskuste toetamisele läbi mängu, igapäevategevuste ning lapsele sobivate tegevuste. Teraapia on süsteemne ja järjepidev, aidates lapsel saavutada paremat enesekindlust, toimetulekut ja suhtlemisoskusi.
Sensoorne töötlemine
Lapsed saavad sensoorset sisendit silmadest, kõrvadest, ninast, suust ja ülejäänud kehast, mida seejärel nende närvisüsteem töötleb. Mõnel lapsel on raskusi sensoorse sisendi töötlemisega, mis võib põhjustada neile stressi ja mõjutada nende üldist toimimist ja osalemist erinevates tegevustes. Tegevusteraapia aitab luua paremat kontakti teiste inimestega, leida ühistähelepanu ja toetada lapse kõne arengut.
Eneseregulatsioon
Eneseregulatsioon viitab võimele juhtida ja kontrollida oma emotsioone, käitumist ja reaktsioone erinevatele sensoorsetele ja keskkonnamõjudele. Eneseregulatsiooni raskused võivad ilmneda emotsionaalsete puhangute, vihahoogude ja impulsiivse käitumisena. Tegevusteraapia võib aidata teie lapsel saavutada paremat reguleerimist nii kodus, lasteaias, koolis ja kogukonnas.
Motoorsed oskused
Üldiste baasliigtuste (jämemotoorika) oskuste hulka kuuluvad oskused, mis on vajalikud suuremate kehaliigutuste tegemiseks, nagu roomamine, kõndimine, viskamine, hüppamine ja rattaga sõitmine. Peenmotoorika hõlmab väiksemate käe- ja randmeliigutuste tegemiseks vajalikke oskusi, nagu käekiri, nööpide kinnitamine, kahvli kasutamine ja kääridega lõikamine. Motoorsete oskuste arenguga seotud viivitused või probleemid võivad mõjutada paljusid teisi valdkondi, kuid tegevusteraapia võib aidata teie lapsel oma arenguga sammu pidada.
Igapäevased tegevused
Lastel on iga päev erinevaid ülesandeid täita. See hõlmab selliseid asju nagu söömine, riietumine, hammaste pesemine, kingade sidumine, pesuruumi kasutamine ja palju muud. Kui teie lapsel on nende tegevuste tegemisel raskusi, võib teie laps saada toetust. Tegevusteraapia võib aidata.
Sensoorse integratsiooni
teenus
Sensoorse integratsiooni teenus
Sensoorsete integratsiooni spetsialist on spetsiaalse väljaõppega spetsialist, kes toetab lapse võimet töödelda ja integreerida sensoorset informatsiooni. Mõnel lapsel on raskusi sensoorse info töötlemisega, mis võib põhjustada stressi, raskendada igapäevaseid tegevusi ning mõjutada lapse õppimist, mängu ja suhtlemist. Sensoorse integratsiooni teraapia aitab lapsel paremini tajuda ja reageerida keskkonnast tulevale infole, toetades samal ajal ka kõne ja suhtlemisoskuste arengut.
Spetsialist hindab lapse sensoorset töötlemist, reaktsioonimustreid ja keskkonnaga kohandumist ning aitab koostöös lapse, pere ja teiste spetsialistidega sõnastada eesmärgid, mis toetavad lapse toimetulekut, osalemist ja enesekindlust. Vajadusel juhendatakse ka vanemaid, et nad oskaksid igapäevaselt toetada lapse sensoorset arengut kodus ja koolikeskkonnas.
Enne esmakordset vastuvõttu saadetakse lapsevanemale täitmiseks ankeet, mille abil kaardistatakse lapse sensoorsed reaktsioonid ja vajadused. Palume täidetud ankeedi saata tagasi enne vastuvõttu, et spetsialist saaks kohtumiseks paremini ette valmistuda.
Sensoorse integratsiooni teraapia peamised tegevused
- lapse sensoorse töötlemise hindamine (nägemine, kuulmine, puudutus, kehataju, süvatundlikkus, tasakaal, liikumine, maitse ja lõhn);
- tasakaalu, liikumise ja kehatunnetuse arendamine;
- tundlikkuse ja reageerimise reguleerimise toetamine;
- sotsiaalsete oskuste ja ühistähelepanu arendamine;
- mängulised ja motiveerivad tegevused sensoorsete oskuste harjutamiseks;
- vanemate juhendamine igapäevases toetamises;
- koostöö teiste spetsialistidega (nt logopeed, füsioterapeut, vaimse tervise spetsialist);
- teraapiaprotsessi dokumenteerimine (sh hindamiste kokkuvõtted ja dünaamika analüüs).
Esmakordsel vastuvõtul käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid
- põhjused ja peamised mured sensoorse töötlemise valdkonnas;
- lapse reageerimine keskkonnast tulevale informatsioonile;
- vaimse ja motoorse arengu seosed;
- varasemad uuringud, testid või teraapiad;
- pere tähelepanekud ja ootused teraapiale.
Sensoorse integratsiooni teraapia on lapsekeskne, süsteemne ja järjepidev. Selle eesmärk on toetada lapse võimet paremini kohaneda keskkonna ja teiste inimestega, suurendada enesekindlust ning toetada arengut erinevates igapäevastes tegevustes, sh kõne ja suhtlemine.
Füsioteraapia
lastele
Laste füsioteraapia aitab tasakaalustada lihastoonust, parandada kehahoiakut, liikumisoskusi ja koordinatsiooni ning toetada lapse terviklikku arengut koos vanemate juhendamisega.
Laste füsioteraapia teenus
Füsioterapeut on spetsialist, kes hindab, arendab/taastab inimeste liikumis- ja tegevusvõimet. Kõneteraapiakeskuses on füsioteraapia suunatud eelkõige laste ja noorukite toetamisele olukordades, kus liikumise, kehahoiaku või lihastoonusega seotud raskused mõjutavad lapse arengut, igapäevast toimetulekut või osalemist tegevustes.
Füsioterapeut hindab lapse kehalist arengut ja liikumisoskusi ning aitab koostöös lapse, tema pere ja teiste spetsialistidega sõnastada eesmärgid, mis toetavad lapse terviklikku arengut. Vajadusel juhendab füsioterapeut ka vanemaid, et toetada lapse arengut igapäevastes tegevustes ja koduses keskkonnas.
Füsioterapeudi vastuvõtu peamised tegevused
- lapse motoorse arengu ja liikumisoskuste hindamine;
- kehahoiaku ja lihastoonuse analüüs;
- asümmeetria ja liikumismustrite hindamine;
- tasakaalu, koordinatsiooni ja kehatunnetuse arendamine;
- hingamise ja keha koostöö hindamine ning toetamine;
- vanemate nõustamine lapse arengu toetamiseks igapäevaelus;
- koostöö teiste spetsialistidega (nt logopeed, tegevusterapeut);
- teraapiaprotsessi dokumenteerimine (sh hindamiste kokkuvõtted ja edusammude analüüs).
Enne esmakordset vastuvõttu saadetakse lapsevanemale täitmiseks ankeet, mille abil kaardistatakse lapse areng. Palume täidetud ankeedi saata tagasi enne vastuvõttu, et füsioterapeut saaks kohtumiseks paremini ette valmistuda.
Esmakordsel vastuvõtul käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid
- vastuvõtule pöördumise põhjused ja lapse liikumisega seotud mured;
- lapse varajane areng (nt pööramine, roomamine, istumine, kõnd);
- kehahoiak, lihastoonus ja võimalikud asümmeetriad;
- lapse igapäevane toimetulek (mäng, liikumine, istumine, väsimus);
- hingamine ning oraalmotoorika- ja üldfüüsiliste funktsioonide omavaheline seos;
- pere tähelepanekud ja ootused teraapiale.
Füsioteraapias pööratakse erilist tähelepanu varajasele sekkumisele, sest lapse närvisüsteem ja liikumismustrid on varases eas väga kohanemisvõimelised. Teraapia on mänguline, lapsekeskne ning toetab sujuvate, sümmeetriliste ja eakohaste liikumisoskuste kujunemist.
Kehahoiak ja lihastoonus
Kas teie beebi või laps tundub liikumisel liiga „pehme“ või vastupidi jäik? Ebaühtlane lihastoonus (liiga madal või liiga kõrge) ning kehahoiaku raskused võivad mõjutada lapse liikumist, vastupidavust ja üldist arengut. Füsioteraapia aitab toetada lihastoonuse tasakaalustumist, parandada kehahoiakut ja soodustada eale vastaseid liikumismustreid.
Liikumise ja motoorse arengu hilistumine
Asümmeetria ja kehapoolte eelistamine
Tasakaalu ja koordinatsiooni raskused
Suu, hingamise ja keha koostöö
Varajane sekkumine ja vanemate juhendamine
Igapäevaelu ja osalus
Kas märkad, et lapse igapäevane toimetulek on pingeline või väsitav? Raskused istumisasendi säilitamisel koolis või laua taga, ebamugavustunne koolikoti kandmisel või valu pikema istumise ajal võivad viidata kehahoiaku ja lihastöö ebaefektiivsusele.
Kui laps väldib füüsilist aktiivsust, ütleb sageli, et ei jaksa joosta, hüpata või tantsida, võib põhjuseks olla nõrk lihastoonus, kehv vastupidavus või ebaküpsed liikumismustrid. Samuti võivad rahutus, hajevil olek või pinnapealne hingamine olla seotud kehaasendi ja hingamismustri omavahelise seosega.
Füsioteraapia aitab toetada lapse kehalist vastupidavust, parandada kehahoiakut ja hingamise efektiivsust ning vähendada pingeid, mis võivad avalduda peavalude, kaela- või õlavöötme pingete või üldise ebamugavustundena – ka siis, kui meditsiinilisi põhjuseid ei ole leitud.
Füsioteraapia
täiskasvanutele
Täiskasvanute füsioteraapia teenus
Kõneteraapiakeskuses on täiskasvanute füsioteraapia suunatud eelkõige klientidele, kelle kõne-, neelamis- või kommunikatsioonihäired on seotud kehaasendi, hingamise või üldfüüsilise seisundiga.
Füsioterapeut hindab kliendi kehalist seisundit, hingamismustreid ja liikumisvõimekust ning aitab koostöös kliendi, tema lähedaste ja teiste spetsialistidega (nt logopeed) sõnastada eesmärgid, mis toetavad nii kehalist taastumist kui ka kõne- ja neelamisfunktsiooni paranemist. Vajadusel juhendab füsioterapeut klienti ka igapäevastes tegevustes, et toetada toimetulekut ja enesetunnet.
Füsioterapeudi vastuvõtu peamised tegevused
- kliendi kehalise seisundi, kehahoiaku ja liikumisvõimekuse hindamine;
- hingamismustrite ja -efektiivsuse analüüs ning korrigeerimine;
- müofunktsionaalsete (orofatsiaalsete) funktsioonide ja keha koostöö hindamine;
- kehaasendi, lihastoonuse ja liikumismustrite korrigeerimine;
- üldfüüsilise seisundi ja vastupidavuse taastamise toetamine;
- neelamise ja kõnega seotud kehaliste eelduste toetamine;
- kliendi ja lähedaste nõustamine igapäevase toimetuleku parandamiseks;
- koostöö teiste spetsialistidega (nt logopeed, tegevusterapeut);
- teraapiaprotsessi dokumenteerimine (sh hindamiste kokkuvõtted ja edusammude analüüs).
Enne esmakordset vastuvõttu saadetakse kliendile täitmiseks ankeet, mille abil kaardistatakse pöördumise põhjus ja neid mõjutavad tegurid. Palume täidetud ankeedi saata tagasi enne vastuvõttu, et füsioterapeut saaks kohtumiseks paremini ette valmistuda.
Esmakordsel vastuvõtul käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid
- vastuvõtule pöördumise põhjused ning peamised kaebused (nt hingamine, kõne, neelamine, väsimus);
- varasemad haigused või seisundid (nt insult, neuroloogilised häired);
- kliendi igapäevane toimetulek ja füüsiline aktiivsus;
- kehahoiak, hingamismustrid ja kehatunnetus;
- suu- ja neelamisfunktsioonide ning keha koostöö;
- varasem teraapia ja taastusravi kogemus;
- kliendi ootused ja eesmärgid teraapiale.
Täiskasvanute füsioteraapias pööratakse erilist tähelepanu keha, hingamise ja orofatsiaalsete funktsioonide omavahelisele seosele. Teraapia on individuaalne ja eesmärgipõhine, toetades nii kõne- ja neelamisfunktsiooni kui ka kliendi üldist füüsilist taastumist ja elukvaliteeti.
Kehahoiak ja lihastoonus
Kas teie beebi või laps tundub liikumisel liiga „pehme“ või vastupidi jäik? Ebaühtlane lihastoonus (liiga madal või liiga kõrge) ning kehahoiaku raskused võivad mõjutada lapse liikumist, vastupidavust ja üldist arengut. Füsioteraapia aitab toetada lihastoonuse tasakaalustumist, parandada kehahoiakut ja soodustada eale vastaseid liikumismustreid.
Liikumise ja motoorse arengu hilistumine
Asümmeetria ja kehapoolte eelistamine
Tasakaalu ja koordinatsiooni raskused
Suu, hingamise ja keha koostöö
Varajane sekkumine ja vanemate juhendamine
Igapäevaelu ja osalus
Kas märkad, et lapse igapäevane toimetulek on pingeline või väsitav? Raskused istumisasendi säilitamisel koolis või laua taga, ebamugavustunne koolikoti kandmisel või valu pikema istumise ajal võivad viidata kehahoiaku ja lihastöö ebaefektiivsusele.
Kui laps väldib füüsilist aktiivsust, ütleb sageli, et ei jaksa joosta, hüpata või tantsida, võib põhjuseks olla nõrk lihastoonus, kehv vastupidavus või ebaküpsed liikumismustrid. Samuti võivad rahutus, hajevil olek või pinnapealne hingamine olla seotud kehaasendi ja hingamismustri omavahelise seosega.
Füsioteraapia aitab toetada lapse kehalist vastupidavust, parandada kehahoiakut ja hingamise efektiivsust ning vähendada pingeid, mis võivad avalduda peavalude, kaela- või õlavöötme pingete või üldise ebamugavustundena – ka siis, kui meditsiinilisi põhjuseid ei ole leitud.
Müofunktsionaalne
teenus
Müofunktsionaalset teraapiat pakuvad Kõneteraapiakeskuses selleks spetsiaalse väljaõppe saanud logopeedia ja füsioteraapia valdkonna spetsialistid.
Müofunktsionaalse teraapia teenus
Müofunktsionaalse teraapia spetsialist on spetsiaalse väljaõppega logopeed, kes tegeleb näo- ja suupiirkonna lihaste töö, hingamis- ja neelamismustrite ning nende seosega kõne- ja hääldusoskusega. Kõneteraapiakeskuses on müofunktsionaalne teraapia suunatud nii lastele kui täiskasvanutele, kellel esinevad orofatsiaalse piirkonna lihastalitluse häired, mis mõjutavad kõnet, neelamist, hingamist või hambumust.
Müofunktsionaalsete häirete korral võivad kujuneda ebaefektiivsed suuharjumused, nagu suuhingamine, vale keele puhkeasend või atüüpiline neelamismuster. Need võivad omakorda mõjutada häälduse kujunemist, kõne selgust ning suulihaste koostööd rääkimisel. Logopeed hindab nende funktsioonide mõju kõnele ja suhtlemisele ning aitab kujundada korrektseid mustreid. Vajadusel tehakse koostööd teiste spetsialistidega (nt ortodont, füsioterapeut), kuid teraapia keskmes on kõnefunktsiooni toetamine.
Enne esmakordset vastuvõttu saadetakse kliendile täitmiseks ankeet, mille abil kaardistatakse harjumused, hingamis- ja neelamismustrid ning võimalikud kaebused. Palume täidetud ankeedi saata tagasi enne vastuvõttu, et spetsialist saaks kohtumiseks paremini ette valmistuda.
Müofunktsionaalse teraapia peamised tegevused
- näo- ja suupiirkonna lihaste töö ning lihastoonuse hindamine kõnefunktsiooni kontekstis;
- hingamismustri (sh nina- ja suuhingamise) analüüs ja korrigeerimine kõne ja hääle toetamiseks;
keele puhkeasendi ja liikuvuse hindamine ning arendamine; - neelamismustri hindamine ja korrektse neelamise kujundamine;
- valede suuharjumuste (nt pöidla imemine) vähendamine ja kõrvaldamine;
- hääldust ja artikulatsiooni toetavate lihasfunktsioonide arendamine;
logopeedilise hääldusteraapia toetamine müofunktsionaalsete harjutustega; - taastumise toetamine pärast meditsiinilisi sekkumisi (nt adenoidide/mandlite eemaldamine, keelekida korrigeerimine);
kliendi ja lähedaste juhendamine igapäevaste harjutuste ja harjumuste kujundamisel; - koostöö teiste spetsialistidega (nt ortodont, füsioterapeut);
- teraapiaprotsessi dokumenteerimine (sh hindamiste kokkuvõtted ja dünaamika analüüs).
Esmakordsel vastuvõtul käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid
- vastuvõtule pöördumise põhjused ja peamised kaebused;
- kõne ja häälduse eripärad;
- hingamine (nina- vs suuhingamine) ja selle mõju kõnele;
- keele asend ja liikuvus;
- neelamismuster ja söömis-/joomisharjumused;
- suuharjumused (nt pöidla imemine, suu lahti hoidmine);
- hambumuse ja suupiirkonna eripärad;
- varasemad uuringud, protseduurid või teraapiad;
- kliendi või lapsevanema ootused teraapiale.
Müofunktsionaalne teraapia on süsteemne ja järjepidev protsess, mille eesmärk on kujundada õiged lihasfunktsioonid ja harjumused, mis toetavad selget hääldust, tõhusat neelamist ja funktsionaalset hingamist. Teraapia aitab parandada nii kõne kvaliteeti kui ka üldist suulihaste koostööd igapäevases suhtlemises.
Laste ja noorukite
psühhiaatria suuna tutvustus
Kõneteraapiakeskus spetsialiseerub kõnepatoloogiale ja sellega seotud põhjustele või kaasuvatele probleemidele.
Meie laste- ja noorukite psühhiaatria suuna sihtrühmaks on:
- väikesed kõnetud lapsed;
- kõne arengu patoloogiaga väikelapsed ja koolieelikud;
- koolilapsed, kellel esineb raskusi õppimisel ja kes vajab diagnostika ning nõustamist.
Pädevused:
- kõnearengu probleemide diagnostika;
- kõnearengu probleemide korral teraapia ja nõustamine;
- kognitiivse arengu peetuse diagnostika ja nõustamine;
- käitumuslike eripärade korral teraapia ja nõustamine;
- korduvad uuringud (nt puude korduva taotlemise korral, arengu dünaamika jälgimise või korrektsiooni töösse muudatuste sisse viimise vajaduse korral);
- perenõustamine;
- raviplaani koostamine;
- vajadusel medikamentoosse ravi määramine/korrigeerimine.
Laste- ja noorukite psühhiaatria suuna eelised:
- tihe meeskondlik töö iga patsiendi puhul;
- ühisarutelude võimalus;
- tervikliku ja mitmekülgse uuringu läbiviimise võimalus ühes meeskonnas;
- vaimse tervise õe teenus võimaldab paremini koordineerida spetsialistide koostööd, liikuda spetsialistide vahel sujuvalt ja optimeerida vajalike teenuste valikuid.
Kompleksuuringu läbiviimine. Vaimse tervise kompleksuuring sisaldab;
- vaimse tervise õe vastuvõtt;
- küsimustikud ja skriiningud (vajadusel);
- psühholoogilised uuringud;
- logopeediline uuring (vajadusel);
- meeskondlik arutelu;
- psühhiaatri vastuvõtt;
- kirjalik tagasiside teostatud uuringutest.
Laste ja noorukite
psühhiaatri teenus
Laste ja noorukite psühhiaater pakub abi kuni 19-aastaste laste ja noorukite vaimse tervise murede lahendamisel. Tegeleb hindamise, diagnoosimise ja raviga. Aitab mõista ja leevendada igapäevast heaolu ning suhtlust mõjutavaid emotsionaalseid ja käitumisklikke raskusi ning käsitleb erinevaid psüühikahäireid. Parima võimaliku abi pakkumiseks teeb laste ja noorte psühhiaater koostööd meie keskuse teiste spetsialistidega:
- psühholoog;
- logopeed;
- tegevusterapeut;
- füsioterapeut.
Sellise komplektse teenuse hindamistulemuste põhjal jõuame võimalikult täpsete murede algpõhjusteni ja saame seeläbi pakkuda Teie lapsele või noorukile just tema jaoks kõige parema abi. Vajadusel ja vanema nõusolekul kaasame uuringu protsessi ka lapse haridusasutuse töötajaid.
Soovitame konsultatsioonile pöörduda kui muret valmistavad kõne- , kognitiivse arengu või käitumusliku poole eripära:
- oluliselt aeglasem või ebatavaliselt kulgev kõne areng ja kommunikatsiooni võime;
- kommunikatsiooni- ja suhtlemisraskused;
- uute oskuste aeglane või eripäraga omistamine;
- keskendumisraskused või suurenenud/oluliselt madalam motoorne aktiivsus;
- tavapärasest erinev ettearvamatu ja impulsiivne käitumine, emotsioonide reguleerimise raskused;
- huvi puudumine tavapärase ja ümbritseva vastu;
- ebatavalised reaktsioonid kuulmis- ja tajuaistingud;
- meeleolumuutused (kurvameelsus, ärrituvus, kiire meeleolu vaheldumine);
- liigne ärevus ja hirmud;
- sundkäitumine ja -mõtted;
eripärad une- ja toitumisharjumustes.
Kui lapsel või noorukil on tekkinud õpiraskused, soovitame esmalt pöörduda
Rajaleidja poole www.rajaleidja.innove.ee
Iga juhtum on unikaalne ning tugi ja ravi sõltub lapse või nooruki vajadusest. Vahel piisab konsultatsioonist ja mõnest toetavast vestlusest. Mõnel juhul aga vajab laps pikema teekonna vältel mitme spetsialisti abi. Ühiselt leiame parima teekonna Teie lapse või nooruki mure lahendamiseks.
Laste ja noorukite
kliinilise psühholoogi teenus
Psühholoog toetab lapsi ja noorukeid nende emotsionaalse arengu, käitumise ning õppimisega seotud raskuste mõistmisel ja lahendamisel. Kõneteraapiakeskuses on psühholoogi töö suunatud eelkõige olukordadele, kus kõne- ja/või kommunikatsiooni, õppimis- või arenguraskustega võivad kaasneda ka emotsionaalsed või käitumuslikud probleemid.
Psühholoog hindab patsiendi emotsionaalset seisundit ja toimetulekut ning aitab koostöös lapse või noore ja tema perega sõnastada eesmärgid, mis toetavad lapse arengut, eneseregulatsiooni ja igapäevast toimetulekut. Vajadusel tehakse koostööd ka teiste meeskonnaliikmetega, et tagada terviklik lähenemine.
Individuaalne psühhoteraapia psühhiaatriline teenus
Individuaalne psühhoteraapia on suunatud patsiendi emotsionaalse seisundi, käitumise ja toimetuleku toetamisele ning probleemide paremale mõistmisele, lahendamisele ja pere nõustamisele.
Sellise komplektse teenuse hindamistulemuste põhjal jõuame võimalikult täpsete murede algpõhjusteni ja saame seeläbi pakkuda Teie lapsele või noorukile just tema jaoks kõige parema abi. Vajadusel ja vanema nõusolekul kaasame uuringu protsessi ka lapse haridusasutuse töötajaid.
Soovitame konsultatsioonile pöörduda kui muret valmistavad kõne- , kognitiivse arengu või käitumusliku poole eripära:
- oluliselt aeglasem või ebatavaliselt kulgev kõne areng ja kommunikatsiooni võime;
- kommunikatsiooni- ja suhtlemisraskused;
- uute oskuste aeglane või eripäraga omistamine;
- keskendumisraskused või suurenenud/oluliselt madalam motoorne aktiivsus;
- tavapärasest erinev ettearvamatu ja impulsiivne käitumine, emotsioonide reguleerimise raskused;
- huvi puudumine tavapärase ja ümbritseva vastu;
- ebatavalised reaktsioonid kuulmis- ja tajuaistingud;
- meeleolumuutused (kurvameelsus, ärrituvus, kiire meeleolu vaheldumine);
- liigne ärevus ja hirmud;
- sundkäitumine ja -mõtted;
eripärad une- ja toitumisharjumustes.
Kõneteraapiakeskuses toimub psühholoogi töö tihedas koostöös teiste spetsialistidega, et toetada lapse või noore arengut terviklikult ning arvestada nii kõne, õppimise kui ka emotsionaalse toimetuleku eripäradega.
Kliinilise psühholoogi hindamise teenus
Kõneteraapiakeskuse raames on võimalik teostada ka kliinilise psühholoogi hindamist. Psühholoogilise uuringu raames hindab psühholoog:
- vaimseid võimeid ehk tunnetustegevuse taset;
- sotsiaalseid oskusi.
Laste ja noorukite
vaimse tervise õe teenus
Vaimse tervise õde on õendusala spetsialist, kes toetab patsiente vaimse tervise probleemide hindamisel, ennetamisel ja leevendamisel. Kõneteraapiakeskuses on vaimse tervise õe töö suunatud eelkõige laste ja noorukite ning nende perede toetamisele olukordades, kus kõnearengu, õppimise või käitumisega seotud raskustega kaasnevad ka vaimse tervise probleemid.
Vaimse tervise õde hindab patsiendi terviseseisundit ning aitab koostöös patsiendi, tema lähedaste ja teiste spetsialistidega sõnastada eesmärgid, mis toetavad lapse või noore arengut ja igapäevast toimetulekut. Vajadusel nõustab vaimse tervise õde patsienti ja tema pereliikmeid vaimse tervise probleemide, ravi ja toimetuleku strateegiate osas.
Vaimse tervise õe vastuvõtu peamised tegevused
- patsiendi probleemide ja pöördumise põhjuse täpsustamine ning esmase anamneesi kogumine;
- patsiendi seisundi hindamine ja terviseriskide analüüs;
- patsiendi ja tema lähedaste nõustamine vaimse tervise probleemide, igapäevase toimetuleku ning ennetustegevuste osas;
- raviprotsessi toetamine ja vajadusel raviminõustamine vastavalt arsti raviplaanile;
- patsiendi seisundi jälgimine ja koostöö teiste meeskonnaliikmetega;
- õendustegevuse dokumenteerimine (sh õendusabi tulemuste hindamine ja epikriisi koostamine).
Esmakordsel vastuvõtul käsitletakse muuhulgas järgmisi teemasid
- vastuvõtule pöördumise põhjused ja peamised kaebused;
lapse sündi ja arengut puudutav info; - pere taust ja võimalikud vaimse tervisega seotud riskitegurid;
- lapse või noore tervislik seisund, varasemad uuringud, testid ning kasutatud ravimid.
Lapse puhul on soovitatav kaasa võtta ka lasteaia või kooli poolt koostatud iseloomustus, mis aitab paremini mõista lapse toimetulekut õppekeskkonnas.
Kõneteraapiakeskuses toetab vaimse tervise õe teenus meeskondlikku lähenemist, aidates koordineerida erinevate spetsialistide tööd ning tagada patsiendile terviklik ja järjepidev abi.
Tervishoiusüsteemi
logopeedi teenus
Logopeed tegeleb laste ja noorukite kõne, keele ja kommunikatsiooni arengu hindamise ning toetamisega. Kõneteraapiakeskuses on logopeedi töö suunatud eelkõige kõne- ja keele arengu eripärade, kommunikatsiooniraskuste ning õppimisega seotud keeleliste probleemide mõistmisele ja käsitlemisele.
Logopeed hindab lapse või noore kõne ja keele arengut ning selgitab välja võimalikud raskused kõne mõistmises, eneseväljenduses, häälduses, lugemises ja kirjutamises. Uuringu tulemuste põhjal aitab logopeed koostöös lapse, tema pere ning teiste spetsialistidega sõnastada eesmärgid, mis toetavad lapse kommunikatsiooni arengut ja igapäevast toimetulekut õppekeskkonnas.
Kõneteraapiakeskuses toimub logopeedi töö tihedas koostöös laste- ja noorukite psühhiaatri, kliinilise psühholoogi ning vaimse tervise õega, et tagada lapse arengut toetav terviklik ja meeskondlik lähenemine.
Logopeediline hindamine psühhiaatrilise teenuse raames:
Logopeedilise uuringu eesmärk on hinnata lapse või noore kõne, keele ja kommunikatsiooni arengut ning selgitada välja võimalikud kõne- ja keelehäired.
Logopeedilise hindamise käigus võib hinnata muu hulgas:
- kõne mõistmist ja suulise keele arengut;
- ekspressiivset kõnet ehk eneseväljendusoskust;
- hääldust ja kõne foneetilis-fonoloogilist külge;
- sõnavara ja grammatika kasutamist;
- jutustamis- ja tekstiloomeoskust;
- lugemis- ja kirjutamisoskuse arengut;
- kommunikatsioonioskusi ja suhtlemisviise;
- vajadusel alternatiivse ja toetava kommunikatsiooni (AAC) kasutamise võimalusi.
Hindamise käigus kasutatakse struktureeritud ülesandeid, vaatlust ning vajadusel standardiseeritud teste. Tulemuste põhjal koostatakse kokkuvõte ning antakse soovitused lapse kõne ja keele arengu toetamiseks.
Logopeediline teraapia ja nõustamine psühhiaatrilise teenuse raames:
Logopeediline teraapia on suunatud lapse kõne, keele ja kommunikatsiooni arengu toetamisele ning igapäevase toimetuleku parandamisele.
Teraapia võib sisaldada järgmisi tegevusi:
- kontakti loomine ja lapse kommunikatsioonivalmiduse toetamine;
- kõne ja keele arengut toetavate meetodite rakendamine;
- häälduse ja kõne mõistetavuse arendamine;
- sõnavara ja grammatiliste oskuste arendamine;
- jutustamis- ja tekstiloomeoskuse arendamine;
- lugemis- ja kirjutamisoskuse toetamine;
- vajadusel alternatiivse ja toetava kommunikatsiooni (AAC) kasutuse õpetamine;
- lapsevanemate nõustamine lapse kommunikatsiooni arengu toetamiseks igapäevaelus.
Seansi lõpus tehakse kokkuvõte, antakse tagasisidet ning vajadusel lepitakse kokku kodused harjutused. Samuti dokumenteeritakse teraapia kulg ja planeeritakse järgmised sammud lapse arengu toetamiseks.
